Arvamuste muutus – enne valimisi ja peale valimisi

Aasta tagasi, kui käimas olid presidendivalimised uurisime kõikidelt presidendikandidaatide arvamuse Haapsalu raudtee taastamise suhtes. Toona oli Siim Kallas Haapsalu raudtee taastamise poolt, siis tänavu, aasta hiljem ta “ei toeta” Haapsalu raudtee taastamist.

Siim Kallase arvamus aasta tagasi:

Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas. Haapsalu raudtee taastamine on luksusprojekt, mille majanduslikku tasuvust on raske kalkuleerida. Aga kes on öelnud, et me ei võiks endale pisut luksust lubada? Olen selle poolt. Haapsalu raudteel on natuke sümboli väärtust. Koos kuulsa raudteejaama ja idüllilise Haapsalu linnaga on see raudtee üks tervik. Miks mitte huvitavate turismirongide poolt kasutatav? Selliseid ronge sõidab Hispaanias, Šveitsis, Šotimaal. Muidugi paraneb ka Läänemaalaste ühendus Tallinnaga.

2017. aastal TV3-e “Seitsmesed uudistes” antud intevjuus ütles Siim Kallas, et ei toeta Haapsalu reisirongiliikluse taastamis, samuti ei toeta ka Pärnu-Lelle raudtee taastamist vaid pigem eelistab bussiliiklust.

Seega enne presidendi valimisi toetas härra Kallas raudtee taastamist ja peale presidendivalimisi mitte. Pole küll suur asi, millest numbrit teha aga siin üks näide klassikalisest poliitikust.

Kõigest täpsemalt TV3-e “Seitsmesed uudiste” videost:

AS Lääne Raudtee: käivitamisel on keskkonnamõjude hindamine

Riisipere-Turba projektis on jõutud järgmise etapini – käivitamisel on keskkonnamõjude hindamine. Uurisime AS Lääne Raudtee juhatuse liikmelt Rein Riisalult selle etapi kohta lähemalt.

Praegu on AS Lääne Raudteel käsil keskkonnamõjude hindamine. Mida see osa projektist endast täpsemalt kujutab ning mida selle projekti lõppfaasiks teada saab?

Ma täpsustan, et tänases seisus on AS Eesti Raudtee üles näidanud initsiatiivi võtta keskkonnamõjude hindamine enda kohustuseks ja meie roll on olnud lihtsalt see, et me oleme mõned varasemad alus uuringud varasemalt ära teinud, mida Eesti Raudtee saab kasutada. Keskkonnamõjude hindamine tuleneb seadusest ehk teiste sõnadega, kui on plaanis rajada uus raudteeliin näiteks Riisipere-Turba vahele, siis on maja hinnata mõju nii looduskeskkonnale, kui ka inimkeskkonnale ja samuti pärandkultuurile.

Praktikas see näeb välja nii, et on vaja välja valida litsenseeritud keskkonnamõjude hindaja ja tellida rida alusuuringuid. Näiteks müra ja vibratsiooni uuringud, kui rongid hakkaksid sõitma, mis puudutab mõju loomastikule ja taimestikule. Mainitud meie poolt tehtud uuring puudutas mõju kahepaiksetele roomajatele ehk on terve rida spetsiaalseid uuringuid, mille keskkonnamõjude hindaja võtab kokku ja töötab välja negatiivsete mõjude paketi.

See pakett võib seisneda selles, et kuskil on vaja rajada läbipääsud loomadele, kas kusagile on vaja teha müratõkke seinad. Kindlasti on omaette teema uue raudtee puhul ülekäigud ehk inimesed on harjunud käima omasid radu, kui nüüd hakkaks seal rongiliiklus toimima, siis kas need omad rajad, mis on ajalooliselt sisse käidud siis, kas see võib olla ohu koht raudtee ületamisele.

Need tööd on vaja ära teha, need on sisendprojekteerimisse ja ehitamisse, mida peab arvesse võtma. Orienteeruvalt võtab see töö kusagil aasta ja see on avalik protsess, kus kõikidel huvitanud osapooltel nii elanikul kui ka erinevatel ametitel on võimalik sekkuda ja oma tingimusi seada.

Kuidas on koostöö Eesti Raudteega sujunud?

Eesti Raudteega me oleme pidevas kontaktis. Praktiliselt iga nädal on meil infovahetus ja teabevahetus. Teemad, kus me saaks abiks olla oleme omalt poolt välja pakkunud ja nad on ise võtnud asja Riispere-Turba lõigu osas üle. Vabariigi Valitsuse otsus teha raudtee Turbani on täitmiseks nii meile kui ka neile, siis ka eraettevõtjatele.

Oleme korduvalt seda öelnud ja oleme jätkuvalt samal positsioonil, et meie oleme igati poolt, et raudtee Haapsalu suunas liiguks ning kui Eesti Raudtee teeb seda kiiremini, paremini ja kui Eesti valitsus usaldab neid, siis meie teeme nendega koostööd ja aitame kaasa nii palju, kui suudame.