Täna jõuab Tallinna Televisiooni eetrisse kordusena valimiste eelne erisaade Valimised 2017

Täna õhtul, kell 21:15 jõuab Tallinna Televisiooni eetrisse saatesarja “Liiprid, mis võiksid kõnelda” valimiste eelne erisaade “Valimised 2017”!

Päev enne valimisi oli Tallinna Televisioonis eetris “Liiprid, mis võiksid kõnelda” erisaade alapealkirjaga “Valimised 2017”. Seoses valimistega küsisime Haapsalu raudtee taastamise kohta arvamust kõikidelt erakondadelt ja valimisliitudelt. Mis saab Haapsalu raudtee taastamisest edasi pärast Riisipere-Turba lõigu valmimist? Arvamust küsisime kõikidelt erakondadelt ja valimisliitudelt, kes kandideerivad Läänemaal.

Saadet on võimalik vaadata täna Tallinna Televisiooni ekraanil ja ka “Liiprid, mis võiksid kõnelda” kodulehel!

Liiprid, mis võiksid kõnelda erisaade Valimised 2017 varsti Tallinna Televisioonis!

Andsime peaminister Jüri Ratasele üle mõned Haapsalu raudteega seotud meened. Kõigest sellest täpsemalt juba Liiprid, mis võiksid kõnelda erisaates alapealkirjaga Valimised 2017.

Erisaates astuvad üles valimisliidud ja erakonnad, kes kandideerivad Haapsalus ja Läänemaal. Põhiline küsimus on muidugi nende arvamus Haapsalu raudtee taastamise suhtes.

Saade on eetris 14. oktoobril kell 18:30 Tallinna Televisioonis!

Reedel toimub Haapsalu raudteejaamas rongi ootamine

Reedel, 22. septembril koguneb rongiootajate sõpruskond Haapsalu raudteejaama rongi ootama! Rongi oodatakse igal aastal alati sellel kuupäeval, sest just siis saabus 1995. aastal Haapsalu raudteejaama viimane reisirong.

Rongi ootamist alustab kell 18:15 Rein Riisalu, kes räägib raudtee taastamise protsessi ajaloost ja kell 19:00 vaatame mängufilmi „Vehkleja“. Sündmus toimub Haapsalu raudteejaama sisemises ootepaviljonis. Üritus on tasuta!

Võta kaasa piknikukorv!

Üritust toetavad: rongi ootajate sõpruskond, Haapsalu linnavalitsus, Haapsalu trükikoda, Allfilm ja SwS & Lisee salong.

Ürituse Facebooki lehele saab SIIT!

Arvamuste muutus – enne valimisi ja peale valimisi

Aasta tagasi, kui käimas olid presidendivalimised uurisime kõikidelt presidendikandidaatide arvamuse Haapsalu raudtee taastamise suhtes. Toona oli Siim Kallas Haapsalu raudtee taastamise poolt, siis tänavu, aasta hiljem ta “ei toeta” Haapsalu raudtee taastamist.

Siim Kallase arvamus aasta tagasi:

Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas. Haapsalu raudtee taastamine on luksusprojekt, mille majanduslikku tasuvust on raske kalkuleerida. Aga kes on öelnud, et me ei võiks endale pisut luksust lubada? Olen selle poolt. Haapsalu raudteel on natuke sümboli väärtust. Koos kuulsa raudteejaama ja idüllilise Haapsalu linnaga on see raudtee üks tervik. Miks mitte huvitavate turismirongide poolt kasutatav? Selliseid ronge sõidab Hispaanias, Šveitsis, Šotimaal. Muidugi paraneb ka Läänemaalaste ühendus Tallinnaga.

2017. aastal TV3-e “Seitsmesed uudistes” antud intevjuus ütles Siim Kallas, et ei toeta Haapsalu reisirongiliikluse taastamis, samuti ei toeta ka Pärnu-Lelle raudtee taastamist vaid pigem eelistab bussiliiklust.

Seega enne presidendi valimisi toetas härra Kallas raudtee taastamist ja peale presidendivalimisi mitte. Pole küll suur asi, millest numbrit teha aga siin üks näide klassikalisest poliitikust.

Kõigest täpsemalt TV3-e “Seitsmesed uudiste” videost:

AS Lääne Raudtee: käivitamisel on keskkonnamõjude hindamine

Riisipere-Turba projektis on jõutud järgmise etapini – käivitamisel on keskkonnamõjude hindamine. Uurisime AS Lääne Raudtee juhatuse liikmelt Rein Riisalult selle etapi kohta lähemalt.

Praegu on AS Lääne Raudteel käsil keskkonnamõjude hindamine. Mida see osa projektist endast täpsemalt kujutab ning mida selle projekti lõppfaasiks teada saab?

Ma täpsustan, et tänases seisus on AS Eesti Raudtee üles näidanud initsiatiivi võtta keskkonnamõjude hindamine enda kohustuseks ja meie roll on olnud lihtsalt see, et me oleme mõned varasemad alus uuringud varasemalt ära teinud, mida Eesti Raudtee saab kasutada. Keskkonnamõjude hindamine tuleneb seadusest ehk teiste sõnadega, kui on plaanis rajada uus raudteeliin näiteks Riisipere-Turba vahele, siis on maja hinnata mõju nii looduskeskkonnale, kui ka inimkeskkonnale ja samuti pärandkultuurile.

Praktikas see näeb välja nii, et on vaja välja valida litsenseeritud keskkonnamõjude hindaja ja tellida rida alusuuringuid. Näiteks müra ja vibratsiooni uuringud, kui rongid hakkaksid sõitma, mis puudutab mõju loomastikule ja taimestikule. Mainitud meie poolt tehtud uuring puudutas mõju kahepaiksetele roomajatele ehk on terve rida spetsiaalseid uuringuid, mille keskkonnamõjude hindaja võtab kokku ja töötab välja negatiivsete mõjude paketi.

See pakett võib seisneda selles, et kuskil on vaja rajada läbipääsud loomadele, kas kusagile on vaja teha müratõkke seinad. Kindlasti on omaette teema uue raudtee puhul ülekäigud ehk inimesed on harjunud käima omasid radu, kui nüüd hakkaks seal rongiliiklus toimima, siis kas need omad rajad, mis on ajalooliselt sisse käidud siis, kas see võib olla ohu koht raudtee ületamisele.

Need tööd on vaja ära teha, need on sisendprojekteerimisse ja ehitamisse, mida peab arvesse võtma. Orienteeruvalt võtab see töö kusagil aasta ja see on avalik protsess, kus kõikidel huvitanud osapooltel nii elanikul kui ka erinevatel ametitel on võimalik sekkuda ja oma tingimusi seada.

Kuidas on koostöö Eesti Raudteega sujunud?

Eesti Raudteega me oleme pidevas kontaktis. Praktiliselt iga nädal on meil infovahetus ja teabevahetus. Teemad, kus me saaks abiks olla oleme omalt poolt välja pakkunud ja nad on ise võtnud asja Riispere-Turba lõigu osas üle. Vabariigi Valitsuse otsus teha raudtee Turbani on täitmiseks nii meile kui ka neile, siis ka eraettevõtjatele.

Oleme korduvalt seda öelnud ja oleme jätkuvalt samal positsioonil, et meie oleme igati poolt, et raudtee Haapsalu suunas liiguks ning kui Eesti Raudtee teeb seda kiiremini, paremini ja kui Eesti valitsus usaldab neid, siis meie teeme nendega koostööd ja aitame kaasa nii palju, kui suudame.

AS Lääne Raudtee: geodeesiatööd on lõppenud, geoloogiatööd on lõpusirgel

Täna tegime intervjuu AS Lääne Raudtee juhatuse liikme Rein Riisaluga.

AS Lääne Raudtee on tellinud uurimistööd. Mis uurimustööd need täpsemalt olid?

Me oleme tellinud geodeesia – ja geoloogiatööd Riisipere-Turba lõigul ja Ellamaa piirkonnas. Need on sellised tööd, et kui me räägime raudtee projekteerimisest, siis projekteerijad küsivad lähteandmetena seda, et millised on mõõdetud kõrgused ja milline on maastik kohapeal. Teise küljepealt seda, mis raudteetammi all on ehk millised maapinnakihid või millised on materjalikihid.

Tehtud on viie kuu töö ja AS Eesti Raudtee on töömaterjalid juba endale saanud.

Te olete käinud kohtumas AS Eesti Raudtee esindejatega. Millised on olnud kuumemad teemad selle projekti juures?

Vabariigi Valitsus on selge otsuse ja AS Eesti Raudtee omanik on andnud täitmiseks, et raudtee tuleb ehitada Turbani ja seda 2018. aasta jooksul. Me (AS Lääne Raudtee) oleme omalt poolt palju töid ära teinud ja meie koostöö fookus on olnud selles, et viia nad kurssi, mis on tehtud, anda materjale üle, vastata küsimustele ja vaadata selle pilguga, võib-olla saaksime täna veel mõned tööd ära teha.

Meediast on läbi käinud, et raudteetamm Riisipere-Haapsalu-Rohuküla kuulub AS Lääne Raudteele, kuigi tegelikult see kuulub OÜ Haapsalu Raudteele. Kellele see tamm siis õieti kuulub?

Kui me räägime nüüd puhtalt omandiõiguse teemast, siis raudteetamm kuulub OÜ Haapsalu Raudteele. Peale seda, kui Lääne Raudtee hakkas rääkima sellest, et meil on ettevõtjad valmis ise panema kapitali, võtma pankadest laenu juurde, ehitada see raudtee valmis tingimusel, et Elroni rongid, mis on riigi ja Euroopa Liidu rahade eest ostetud, hakkaksid nii Turbani, Haapsaluni, Rohukülani. Oleme OÜ Haapsalu Raudteega leppinud kokku, et see tamm ei läheks kolmandale või neljandale isikule vaid meil on leping tammi kasutamiseks, peame maksma OÜ Haapsalu Raudteele tammi väärtuse kinni aga meil oleksid väga selged kokkulepped tammi osas.

Kokku on lepitud ka selles, et kui kuskil lõppeb Eesti Raudtee infrastruktuur ja kuskil algab Lääne Raudtee infrastruktuur, kuidas need üleminekud oleksid. See kuulub meie arvates projekti arenduse juurde.

Täna on meil leping OÜ Haapsalu Raudteega, et me saame kõikide tammiga seotud küsimustes esindada Haapsalu Raudtee positsioone.

Mis on Riisipere-Turba projekti järgmised plaanid?

Täna me peaksime töötama sellel suunal, mida teha, et raudtee läheks Turbaks edasi. Milline oleks finantseerimissüsteem, kas Lääne Raudtee saaks kuidagi abiks olla Eesti Raudteele või leiab Eesti Raudtee ja riik omalt poolt lahendused rahastusskeemile. See on tegelikult võtmeküsimus. AS Lääne Raudtee missioon on tuua rongid vähemalt Haapsaluni ja me näeme, et meil on jätkuvalt tööd küll.

Meie eesmärk on täna anda omalt poolt tehtud tööd Eesti Raudteele üle. Oleme omavahel põhiprintsiibid kokkuleppinud, kuidas me suhtleme ja järgmised sammud on teineteisele kommunikeeritud. Järmised kaks kuud väga tõised ehk suvi tuleb raudtee tähe all.

Toimetas,
Rene Henri Rand